Pruut ja peig toimetasid oma uue kodu suures köögis. Tüdruk askeldas kastmepanniga, poiss tegutses hakkimisaluse kohal.
"Mis mõttes mismõttes!? Juhtus nii! See oli viga, ma tunnistan seda. Rohkem seda enam ei juhtu! No mida ma pidin tegema. Ta pihtis, et ta armastab rukolat. Sa ju tead mind, see on vas-tu-pan-da-ma-tu... jah, ma tean, et sina armastad ka, aga ta ütles seda kuidagi nii... laulvalt... ingellikult. Ja mitte ainult seda, ta isegi kaitses rukolat, ta andis ju sellele moosipoisile vastu vahtimist, kui too julges öelda, et ta ei saa aru, talle ei maitse. ...lihtsalt oli nii. Mida sa vahid silmad pärani, ja terariistaga ei osutata teise inimese suunas! Haki edasi, muidu süüa ei saa! Tahad jälle sügavkülmutatud kabanossi sulatama hakata, ah?" ütles naine.
Mees neelas kurku valgunud pisarad alla ja hakkis peeti edasi, järgmisena sibulat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar