Enne, kui me blogi tegime, kirjutasime päevikuid.
Meie, tüdrukud, ma mõtlen.
Siiani teen seda: lindistan telefoni, morning papers teraapia jm.
Uusim, 2000-2003 aasta põhiliselt.
Vahepeal enne internetti meil oli ühine arvuti, kirjutasime lihtsalt
sinna mingi logi. Aga see kadus karl-eeriku kõvakettal ja tons and
tons of litter that never happened.
Kuna mul on emotsionaalne mälu, siis paras aeg sahtlist välja võtta.
Enamus
päevikut on täis fiksenit, ülekuhjatud lauseid, lollakaid sõnamänge,
taidlust ja poosi, kirjavigu, otsisin pigem elu ja armastust.
1 kommentaar:
Väga huvitav :)
Postita kommentaar