käisin kontserdil (kahe nädala pärast)

"astusin sisse vanasse eesti gaasi hoonesse, tulevad meelde 90ndate reivid, kus ma kunagi ei käinud. nii ühest saalist tuleb tilulilu ja teisest nüri tümps"
"samas tabab terav noot c.o.j.h.g. laiv ettekaandes täiesti uusi helitajusid, ei olegi ainult presettidel mängimine, mis kipub post-dubstepile karuteenet tegema"
"samas rza toob endisesse kultuuripealinn​a tõelise kultuurimega moskva tulevikusaunde oma tehnisistlike technost ja post-dubstepist mõjutatud, kuid samas hoopiski olles megamonopolist New Yorgist pärit hiphopi otsene järglane, kuigi juba lapselapse staatuses oleva beatsidega, ärritades sellega nii meie lasnamäelt kohale tulnud hõimuvellesid kui ka põhja-tallinast pärit hiphoppareid. samas alles eile post-dubsteppi kuulanud linnanoored on juba esimeste minutitega uutele radadele pööratud, samas ka silmad ida poole suunates. jääb ainult aja küsimus, kas nende pilk peatub moskva kohal või vaatab ka kaugemale. seda näitab aeg"
"bassist läbistatud torsot taltsutades lähen teise ruumi, kus võib noorte ja vanade stiljaagide palgeilt lugeda nende tiinet ootusärevust. viimane dj püüab veel miksida viimast oma posthauss ja funky setist, kuid tegelikult ootame midagi muud. sest tulemas on ilmutus. rauli nime teab iga laps, kuid ajukja ruumi saabumine tarretab mikrosekundiks meie kõik lihased, tema sammud on justkui intro tema lofist ja klassikalisest detroiti deep hausist tiivustatud loomingule. ja siis see tuleb, tema imesämpleris hakkavad helisema vana rootsi kiriku elektriorelil ise salvestatud käigud, samas teise nupu alt nii moodsad samas klassikalised trummid, mis ei ole perfektsed ehk mõne kuivetunud trummari meelest, kuid raul teab, mis ta teeb, ta on ju käes hoidnud trummipulki"
"kuid me ei olnud valmis selleks, mis nüüd juhtus, lavale astus scott walkeri zombi kehastus mrt aavi ja kui ta võttis mikrofoni kätte, kukkus mul pastakas maha"
"ma kinnitan, see oli enneolematu"
"ma lähen välja suitsu tegema ja mõtlen neile kõigile õnnetuile, kes naabermaja - linnahalli - katuselt end vabasurma on lennutanud. te oleks võinud ju vähemalt selle õhtu ära oodata ja päriast kultuurikatlas toimunud Trallinn Music Week shocase'i alles oma elu lõptanud. midagi paremat tõesti pole enam võimalik kogeda"

retrokohvikus osa 1

yana cask astub DJ juurde ja kummardub plaadimängijate kohale:
"Khule, khaš šoovilugu võib khüšida? Ma tean küll, et ei tohi. Aga äkki šul on...? Šeda noh... Thule..."
"Thulelohe, jah, kohe mängin, järgmine mul ongi siin näe Röövel Ööbik"
"Ei ei, mitte šeda. Thule khui leebe thuul!"
"Aaa, okei saab küll"
(Cue in the panpipes)

http://muusika24.ee/Klassika/item/2926

comeback

Elena Ventura ärkas tol` hommikul kellraadiost kõlava kohvireklaami peale. Kella poolt lakke projekteeritud lilla halovalgus peegeldus tema halvasti eemaldatud mürkrohelise silmalainerilt klaaskividega raamitud puudliportreele. Miss Ventura armastas koerakest ülekõige - Ulma oli beeshikas liblikõrvalinepuudel, truu ning ambitsioonitu kaaslane. Viimased paar nädalat oli koerake sõbratari Extassika juures hoiul oma kodulinnas Melbournis. Elenal ja Zenjal oli käsil Euroopareisi viimane nädal, täpsemalt hommik Tallinnas. Peamiselt tegid noored tööd: SHOppasid agaralt retrokraatilisi telofoniaparaate (aastatest 73-98), õnneks käisid nad ka Olympia hotellis luksimas, seal said tasuta massaazi dimitrilt ja vaade oli ka.

deit

mõtlesin, et mu elu on nõme. kuigi salajane südamedaam nõustus minuga kinno tulema, ei juhtu pärast nagunii midagi, saan ainult kaks tundi olla tema kõrval pimedas ruumis. oot, sellest ma ju sõna otseses mõttes unistangi. kõik läks helgemaks.

sul on kodu mu südames

olen võtnud endale südameasjaks
surra enne 30ndat eluaastat südamerabandusse

neits*st syndinud

Andestust, ma olen tüütu, eee vabandust, süütu!

t-coats

mõtle, kui tuleb välja, et Tcoats on jaapanis umbes nagu tätte ja matvere. ja siis me laulame kaasa. pärast kirjutame, et isegi ebapiinlikult oli härras lõpuks.
kas oli ikka.