kunagi käis meil koolis esinemas mingi soomeugri rahva tantsutrupp, see toimus saalis, mingid klassid kamandati seda vaatama. see oli päris tore ja hoogne, tehti igast laule ja tralli. isegi elati kaasa, plaksutati, naerdi, võibolla vaadati liiga suu lahti. tundus positiivne.
pärast seda, tõenäoliselt järgmine päev, pidas huvijuht maha hurjutuse, vist igale klassile eraldi. et nii ei tohi teha, ahvivaimustusega vaadata, ega nad tsirkusekarud polnud. vaid esindasid ja esitasid oma rahva traditsioone, mida peaks tõsiselt võtma. tollal jäi see isegi arusaamatuks, et kui meeldis, miks ei võiks seda välja näidata. muidugi aja pikku olen sellest aru saanud ja seik ikka meenub.
täna tenniscoatsil tundsin samamoodi kui kooli huvijuht.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar