jankausijälgedes 2

Põhja-Tallinnas

Me oleme isehakanud MuPo abilised. Me vaatame maju. Me kirjutame asju üles. Näiteks kui teil on jäätükke katusel. Me põhjustame paanikat. Tegelikult me oleme Rootsi arhitektuuritudengid ja tutvume teie miljööväärtusliku linnaosaga. Vähemalt me paneme teid nii arvama.

"Kixu, sul on selg porine!"
"Ähh, misasja?"
"Hahaprill"
"Ma vihkan sind! Aprill"

Esimene päike, tõmbasin kohe keldrist grilli välja ja õhtul mehed tulevad ka kohale. Ostsin saastakast koti sardelle ka, mingi sütt ei olnud vaja. Bensiini naabrimehe siksist imesin ka süütevedelikuks.

Ma ei ole kurikamõrvar. Ma ei ole kurikamõrvar. Ma ei ole kurikamõrvar. Ma olen raudkangiga mees. Ma ei ole kurikamõrvar.

Kesklinnas

Olen nii chill, õues on veits chilly (loe: jahe), aga näe, päike on välja tulnud. Põgenesin lõunapausi ajal kontorist. Nõjatun siin lütseumi "staadioni" aiale ja lasen esimestel päikesekiirtel oma näole langeda. Siis lähen Reval cafesse ja võtan ühe latte. Pärast kodus tsekin peeglist ja näen juba pruunikat jumet. Vist.

Oleme nii lapsed, käime alles kolmandas aas. Sõidame trammiga Tondile. Teeme teineteisest telefoniga pilte ja siis paneme need reiti ja siis mingi 34-aastane mees paneb meile viie. Iiuuuu.

Kaks Soome hipster-last ostsid kohvikus kooke. Paksem ostis ühe väikese minttu kommi ja noorem ja peenem võttis mini-koogi, kusjuures mini-kook oli kommist ainult kaks korda suurem. Mina ostsin seejärel kolm kohupiimakuhilat.

Mul on väike Mini ja ma käisin just maniküüris, ma olen täiega pissed off ja ma lähen käin Rimist läbi, võtan õhtuks liha. Türa, parkla on jälle täis, keegi ära ka ei liigu. Mida see džiip raisk uimerdab ja seal kohta kinni hoiab, mootor käib, aga ära ei sõida, kui kaua ma siin teie järele ootama pean. Annan signaali, ikka ei liigu, türa on ülbed! Ahah, lõpuks tavatsesid oma tagumikku liigutada, näete, ise ma küll nii aeglane ei ole, okei, seda ma arvasingi, mingid paksud mehed istuvad, julgevad veel minu poole vaadata.