30. sept 2009

umbrohiks ka

/Olen viimasel ajal oma elupeenral vinget rohimistööd teinud. Kõik suhted, mille vundamendiks ei ole vastastikune austus ja armastus, peavad täielikult hävitatud saama/kõiv 8kerli, mitte madis eksole

kardsed sõnad, kuigi /umbrohieihävine/ on kuldsema kõlaga

/mulle tuttavad inimesed on vähemaslt nõrgad, nad vähamalt kardavad valu, neis on allakäigu närvilist tundlikust, ebarevolutsioonilist resignatsiooni/ nigov

kristallllne

21. sept 2009

berk rohelend: "kui te neiud ainult korra sinna poole vaadate, olete armunud elu lõpuni"

kaaskangelane martin võttis üle poognepoeetilise-maneeri ja produtseeris imekähku imemaailma:


..kui teeks loengu nii, et et oli üks film, aga ta oli väga üksik, sest ta oli olnud kogu aeg riiulil, aga seal ei olnud ruumi, ja kinosid selles linnas polnud, sest läbi oli toimunud suur Muutus, ja kultuur jäi maakohtades tahaplaanile, sulgusid kinod, ja see üksik film tundis iga päev nagu jookseks tal kogu senine elu filmilindina silme eest läbi, sest ta ei teadnud kunagi millal ta pudeneb tolmuk

(10:47:06 PM) j`eka: :D:D

vasakultkolamas: laseb olukorral kõnelda,tühjendab ühekülgsest tähendusest

(10:47:45 PM) martin: ja Film lihtsalt oli üksinda riiulil, aga riiulil polnud ruumi. siis tuli maale elama Prints, ta ei pea üldse olema krooniga prints, ta võib olla isegi kerjus, ta nimi oli Prints. häära prints oli teatrihuviline, ta oli leidnud ühe tühjalt seisva saali.Ta kujutas ette kuidas seal hakkama elama Teatrielu.Ta kutsub sinna maale oma sõbrad suure LInna teatrist. ja võibolla on seal kusagil ka isetegevuslik teater, kust saaks värsket lihvimata jõudu.

(10:49:28 PM) j`eka: ihh

(10:50:06 PM) martin: isegi kui suurlinna kriitikale ei meeldiks, kohalik rahvas oleks õnnelik. ja mis peaasi Lavastaja Prints oleks õnnelik. Ta kutsus kohale oma assistendi, kes oli küll tegelikult ainult tema piibukandja, dr. Rebase "Dr. Rebane, jäta see piip kus see ja teine. Otsi üles külaeided, kellel on luuad. Otsi üles marakratid tänavalt, kellel on käppades liiga palju energiat, ja pane nad nühkima põrandat" "aga seni ära sega mind mitte piiksugi kuni kella viieni. ma tahan rahulikult katsuda, nuusutada meie uut Teatrit". Prints ootas kuni ta oli jäänud majja ainsaks hingeliseks, ta ei saanud küll midagi teha hiirte vastu, aga hiired vist olidki juba vait.
Ta kõndis ühest saali otsast teise, togis jalaga ustavaid kuid kasutuid saalipinke, nuuskas oma nina eesriidesse, kõõlus lavarekvisiitidel ja leidis üles Kontori.
(10:54:30 PM) j`eka: mh
(10:54:33 PM) j`eka: kafkaks läheb

) vasakultkolamas: a ma ei saa aru miks peaks seda tahtma teha, et elul polegi nagu mingit ühtset ideed jne

(10:55:17 PM) martin: "Ahhaa, see on Kino Kontor. Ära sa mitte mõtle, nüüdsest oled sa Teatri Kontor" ja jälle kujutles Prints ette kuidas ta käsutab näitlejate armeed. Kuidas selles maakohas hakkab sündima suur kunst. no olgu, väike kunst, aga ikkagi teater. Presindent peaks talle andma medali. Äkitselt Prints kuulis ohet. "Kas see oled sina Dr. Rebane? Ma ju ütlesin, et sa ei tohi mind segada! Kella viieni täpselt neli kilomeetrit aega"

vasakultkolamas: kuigi jah see on ka rõhutamine
(10:55:57 PM) j`eka: poogen

(10:56:35 PM) martin: kuid see ohatus oli ju teise tooniga kui Rebase bariton. See oli just kui elutu, see oli mehaaniline. Prints ei teadnud, et see oli tuule käes võbelev filmirull, mille heliriba peegeldus tagasi riiulile vedelema jäänud heegelnõelalt ja tekitas nii vaevukuuldavat heli, mis oli kui ohatus. Tegelikult filmidiiva tahtis öelda "Oh heldust!". kui meesprotagonist oli tema ette põlvili maandunud. Aga seda ei saanud ta välja öelda, sest Filmirull oli ju unustatud riiulile. Prints ei pööranud sellele enam tähelepanu, ta leidis sahtlist kasutamata piletikontse. Ohoo, ma saan nüüd rikkaks, sest ma juba arvasin, et minu Teatrit saab vaadata ilma rahata, aga kui on pilet, siis on piletikassa! ja kassasse antakse ikka raha. Ma olen rikaks, hüüatas Prints



(11:09:12 PM) j`eka: laseedasi




martin: aga mul ei ole enam tuju lõpetada, mu viha lahtus




martin: Ma olen rikas hüüdis teist korda Prints. Olles kindel, et keegi teda ei kuule. Selles oli tal õigus, sest filmidiivad ja gängsternäitlejad filmilindil kohe kindlasti ei saanud teda kuulda. Ja filmilindil endal jagus mõtteid ainult selleks, et tal ei ole ruumi.
Vastupidisel t lindile aga Printsil oli ruum, tal oli isegi kaks ruumi. Saal ja Kontor. kahju ainult et kassa on kõigest aken koristajakapiuksel.
Prints läks kontori uksele ja vaatas oma saali ja nägi vaimusilmad klounaadi, teatraale, mustkunstnikke, silmamoondajaid ja soolopuhujaid. Isegi orkestrini küündis tema fantaasia. Mis fantaasia!, varsti on see reaalsus. Prints pööras pilgu oma elektroonilisele käekellale, veel kakskümmend minutit Rebase ja tema koristuskommando saabumiseni.

(11:25:40 PM) j`eka: nii ja häppiend?

martin: eee noh siis tuli helin ja ütles et lõpeta martin see nali ära, mine mu joonistusbloki juurest minema
(11:26:43 PM) j`eka: vägahea see vihje jääb sisse
(11:26:52 PM) j`eka: publishin
(11:27:05 PM) martin: aga veel mitte
(11:27:07 PM) martin: see on lõpp

Prints ei saa veel lõpetada oma unistamist, kui ta pilk eksleb kõige tagumisse Kontori nurka.
Seal on mingi suur kaadervärk katteriide all ja seal on riiul, kus on mingi ringjas asi. Mida hakkab Prints esimesena uurima?

vasakultkolamas: ja vaatepunkti puudumine on iseloomulik sellele

martin: Tal on 18 minutit aega kuni sisse tormab koristusarmee. seega tuleb esimesena päästa kõige väiksemad esemed ja ta tormad selle ringi poole. see ei ole võlusõrmus kääbikute raamatust, see on see on see on . Filmirull? Minu Teatris ja filmilint? sähvatab läbi Printsi oimusagarakeste. Ja samal ajal hakkab tema südamest välja imbuma üks imeline tundmus. See peab kindlasti olema lapsepõlvest, mõtleb Pr

(11:30:20 PM) martin: ints

eka: Pr Ints:D

martin: seal on tema isa ja seal on tema ema ja tema ise nende vahel. Perekond Prints oli läinud oma väikealevi kinomajja vaatama järjekordset ida-saksa Indiaanifilmi. Väike Prints oli selle üle väga rõõmus, ema Prints küll kirtsutas nina vägivalla pärast, kuid tema poolmeelas pilk peatus protagonisti tantsisklevatel musklitel. Isa Prints oli aga õnnelik, et sai jälle pärast pikka töönädalat söekaevanduses veeta aega oma perekonna seltsis ja mis oleks parem, kui teha seda Kinomajas seiklusfilmi seltsis. Pärast ehk koorime ka kartuleid ja sööme mõnusat ahjuvormi. Seni aga puhkas praeguse Printsi pere liikuvate piltide seltsis.

j'eka: (kodusjavõõrsilgi räägiti ka söekaevandusest, a la tüüp ei lähe surfipoodi orjama, nagu vanasti lapsed saadeti söekaevandusse)

martin: Prints oli sellest mäluvingerpussist vapustatud, ta hoidis värisevate kätega kinni filmilindist ja vandus oma vanemate nimel, et see filmilint ei saa enam kannatama kitsikust. Ta saab oma Ruumi. Kinosaali. Printsi oli huvitanud teater ainult sellepärast, et kaotada enda seest kurvad mälestused kadunud vanematest. Kuid ilusa mälestuse vastuse südames ei saa, ei saa.

martin is typing...


martin: KINO hüüdis Prints. Siia tuleb kino! Jah, selle katteriide all oli projektor ja tema käes oli filmilint, ja ta saigi täita ruumi kõigi maailma pudulojuste ja friikide ainult ühe hetkega. Võibolla kui ta otsib, leiab ta üles keldri. Õigete ilmastikutingimustega keldri, kus on peidus endise Kinomehhaaniku filmikogu. Ja Kõik filmilindid hakkavad jagama seda ruumi.
Martin! hüüdis Helin, kas sa saad minema mu joonistusbloki juurest. Kui sa siin niimoodi unistad, ilastad sa jälle kõik mu pildid täis.

FIN

martin: mu varjunimi on Kätlin Naerma

j`eka: ok ma olen naima priks

täname: msn, linux, kanal2, väikepints, jaakprints, edvin, VR, loengusari ruum ja film ..