27. apr 2010

22. apr 2010

kokaraamat 2

kuna asi on nüüd diskursuseks muutunud, ei saa jätta välja tulemata ka teise osaga. tähelepanu ei tohiks pöörata tegelikult idee autorilt, kes ka oma blogi valmis sai täpselt üks päev enne minu eelmist kokaraamatu postitust. aga kuna ta seda nii kiivalt varjas, pean ma ennast teerajajaks muidugi. epohhilööv blögi asub aadressil http://k88konkodus6da.blogspot.com/

kuigi on jäänud fabritseerituse mulje selles skenes. hallitanud maasikas või ogamelon, excusez-moi. saan aru, et peen vihje eksootilistele retseptiraamatutele, samas ühe klassikalise toidublogi defineerib just kodusest külmkapist või köögikapist leiduva nutikas ära kasutamine ja alles seejärel argipäeva vürtsitamine tavatu kraamiga, nagu kana-südamed või erakvähi-sabad.

niisiis vaatame ühte tõelisesse külmkappi, kuhu ostetakse igast sitta, mida tegelikult keegi edaspidi ei söö.

21. apr 2010

reisikirjad ei põle

lõik mitte kunagi ilmuvast reisikirjast, mille saatsin meie blogi kirjastajale. lõik ilmub muutmata kujul. peatoimetaja naeris mu kurva elu üle.

"ja võõimale lõik eirtit hahaha" (joakimrobin)

siis me mõtlesime, et sangastesse jõudmiseks on veel vara ja tegime kerge ringi. võtsime suuna väga lähedal oleva võrtsjärve alumisse otsa et näha emajõge. see ka väga hästi üle ajanud. ja siis alla poole vaatasime vist paari mõisat ka. igavad olid vist. siis sangastesse. seal oli meil öömaja Rukkimajas. väga soodne oli. ilus tuba. nunnu volüümikas baaridaam-retseptsionist. restoran oli imeline. 75 krooni oli imesuur praad. mul väga suur kanafilee leivahelveste kattega. mmmm. isal oli liha. kaks suurt lõiku. väga soodne. ja küüslauguleivad ka palju ja maitsev. mmm. seal hakkas ka varsti pidu. vist meie toa all. umbes 12ni, käis mingi kohalik sünnipäevapidu. trall ja naiste kisa. aga kõik külalised tulid autodega. nii et mehed pidid mitte jooki võtma. ainukesed teised hotellis ööbijad seksisid häälekalt. ma mõtlesin välja ka luuletuse blogi jaoks aga ununes juba ära. isa arvuti imelikult oli katki läinud näitas, et system fail corrupted. kodus õnnestus recovery plaadilt isegi lihtsalt korda saada.

5. apr 2010

fan fiction

Neeme ja Vika leiavad teineteist samade linade vahelt. Üks oli läinud ühiselamu pesuruumi jälle mingit trafot varastama, Vika oli unustanud raha mustade teksade taskusse. Kui komandandimutt ukse taga kobistab, peidavad kumbki end puhaste linade vahele. Andri neljateistaastane pruut kaotab lapse nurisünnitusel. Neeme avastab, et Andri kannab naiste pesu. Vika pihib Marionile, et tegelikult tunneb ta tõmmet tüdrukute vastu. Kuna Marion on poistes pettunud, järgneb sellele kuum stseen. Päevases linastuses seda ei näidata, aga kell üks öösel korduses näidatakse kõike. Tibu tegi jälle tervislikku toitu. Iiris vangutas pead. Tuleb välja, et Staffi kadunud koti vargus oli korraldatud kontrollimaks Staffi nutikust. Ta läbis testi jahupakkide valmistamisega. Staff saab legaalse ülesande. Saate lõpuks selgub, kes on tegelikult Andri lapse isa.

jankausijälgedes 2

Põhja-Tallinnas

Me oleme isehakanud MuPo abilised. Me vaatame maju. Me kirjutame asju üles. Näiteks kui teil on jäätükke katusel. Me põhjustame paanikat. Tegelikult me oleme Rootsi arhitektuuritudengid ja tutvume teie miljööväärtusliku linnaosaga. Vähemalt me paneme teid nii arvama.

"Kixu, sul on selg porine!"
"Ähh, misasja?"
"Hahaprill"
"Ma vihkan sind! Aprill"

Esimene päike, tõmbasin kohe keldrist grilli välja ja õhtul mehed tulevad ka kohale. Ostsin saastakast koti sardelle ka, mingi sütt ei olnud vaja. Bensiini naabrimehe siksist imesin ka süütevedelikuks.

Ma ei ole kurikamõrvar. Ma ei ole kurikamõrvar. Ma ei ole kurikamõrvar. Ma olen raudkangiga mees. Ma ei ole kurikamõrvar.

Kesklinnas

Olen nii chill, õues on veits chilly (loe: jahe), aga näe, päike on välja tulnud. Põgenesin lõunapausi ajal kontorist. Nõjatun siin lütseumi "staadioni" aiale ja lasen esimestel päikesekiirtel oma näole langeda. Siis lähen Reval cafesse ja võtan ühe latte. Pärast kodus tsekin peeglist ja näen juba pruunikat jumet. Vist.

Oleme nii lapsed, käime alles kolmandas aas. Sõidame trammiga Tondile. Teeme teineteisest telefoniga pilte ja siis paneme need reiti ja siis mingi 34-aastane mees paneb meile viie. Iiuuuu.

Kaks Soome hipster-last ostsid kohvikus kooke. Paksem ostis ühe väikese minttu kommi ja noorem ja peenem võttis mini-koogi, kusjuures mini-kook oli kommist ainult kaks korda suurem. Mina ostsin seejärel kolm kohupiimakuhilat.

Mul on väike Mini ja ma käisin just maniküüris, ma olen täiega pissed off ja ma lähen käin Rimist läbi, võtan õhtuks liha. Türa, parkla on jälle täis, keegi ära ka ei liigu. Mida see džiip raisk uimerdab ja seal kohta kinni hoiab, mootor käib, aga ära ei sõida, kui kaua ma siin teie järele ootama pean. Annan signaali, ikka ei liigu, türa on ülbed! Ahah, lõpuks tavatsesid oma tagumikku liigutada, näete, ise ma küll nii aeglane ei ole, okei, seda ma arvasingi, mingid paksud mehed istuvad, julgevad veel minu poole vaadata.

1. apr 2010

pärast ja enne

Täna

"Kixu, sul on selg porine!"
"Ähh, misasja?"
"Hahaprill"
"Ma vihkan sind! Aprill"

Kaks Soome hipster-last ostsid kohvikus kooke. Paksem ostis ühe väikese minttu kommi ja noorem ja peenem võttis mini-koogi, kusjuures mini-kook oli kommist ainult kaks korda suurem. Mina ostsin seejärel kolm kohupiimakuhilat.

Nädal aega tagasi

Ma olen nii chill, õues on veits chilly (loe: jahe), aga näe, päike on välja tulnud. Põgenesin lõunapausi ajal kontorist. Ma nõjatun siin lütseumi "staadioni" aiale ja lasen esimestel päikesekiirtel oma näole langeda. Siis lähen Reval cafesse ja võtan ühe latte. Pärast kodus tsekin peeglist ja näen juba pruunikat jumet. Vist.

Esimene päike, tõmbasin kohe keldrist grilli välja ja õhtul mehed tulevad ka kohale. Ostsin saastakast koti sardelle ka, mingi sütt ei olnud vaja. Bensiini naabrimehe siksist imesin ka süütevedelikuks.

Oleme nii lapsed, käime alles kolmandas aas. Sõidame trammiga Tondile. Teeme teineteisest telefoniga pilte ja siis paneme need reiti ja siis mingi 34 aastane mees paneb meile viie. Iiuuuu.

Me oleme isehakanud MuPo abilised. Me vaatame maju. Me kirjutame asju üles. Näiteks kui teil on jäätükke katusel. Me põhjustame paanikat. Tegelikult me oleme Rootsi arhitektuuritudengid ja tutvume teie miljööväärtusliku linnaosaga. Vähemalt me paneme teid nii arvama.

Ma ei ole kurikamõrvar. Ma ei ole kurikamõrvar. Ma ei ole kurikamõrvar. Ma ei ole kurikamõrvar. Ma olen raudkangiga mees. Ma ei ole kurikamõrvar.

Reedel

Mul on väike Mini ja ma käisin just maniküüris, ma olen täiega pissed off ja ma lähen käin Rimist läbi, võtan õhtuks liha. Türa, parkla on jälle täis, keegi ära ka ei liigu. Mida see džiip raisk uimerdab ja seal kohta kinni hoiab, mootor käib, aga ära ei sõida, kui kaua ma siin teie järele ootama pean. Annan signaali, ikka ei liigu, türa on ülbed! Ahah, lõpuks tavatsesid oma tagumikku liigutada, näete, ise ma küll nii aeglane ei ole, okei, seda ma arvasingi, mingid paksud mehed istuvad, julgevad veel minu poole vaadata.