kausi kannul

Pruut ja peig toimetasid oma uue kodu suures köögis. Tüdruk askeldas kastmepanniga, poiss tegutses hakkimisaluse kohal.
"Mis mõttes mismõttes!? Juhtus nii! See oli viga, ma tunnistan seda. Rohkem seda enam ei juhtu! No mida ma pidin tegema. Ta pihtis, et ta armastab rukolat. Sa ju tead mind, see on vas-tu-pan-da-ma-tu... jah, ma tean, et sina armastad ka, aga ta ütles seda kuidagi nii... laulvalt... ingellikult. Ja mitte ainult seda, ta isegi kaitses rukolat, ta andis ju sellele moosipoisile vastu vahtimist, kui too julges öelda, et ta ei saa aru, talle ei maitse. ...lihtsalt oli nii. Mida sa vahid silmad pärani, ja terariistaga ei osutata teise inimese suunas! Haki edasi, muidu süüa ei saa! Tahad jälle sügavkülmutatud kabanossi sulatama hakata, ah?" ütles naine.
Mees neelas kurku valgunud pisarad alla ja hakkis peeti edasi, järgmisena sibulat.

suhkrupaberis palindroomid

välgatusetu, tundetu, tuim maastiks, aga midagi tas on

http://public.fotki.com/joakimrobin/carreer-skills/pilt37.html

kisa ja õhin aastast 1931

Innu ja hipsterid ehk lõik T & Õ 3-st :

Need tüübid vaatasid mitte ainuld Indrekule, vaid ka "Rahva Sõbra" toimetajaile kõrgi üleolemisega alla ja Indrekul hakkas pisut õudne nedega mõtteid vahetades, kuigi nad olid enamasti kõik noored, mõnded isegi nooremad kui Indrek. Nii mõndelegi oli see omataoline uus usk, mille tõenduseks ja kinnituseks ei teatud midagi muud kui mõni lause kusagilt raamatust või mõni maagilise mõjuga nimi. Seda märkas Indrek siis kui sobitas tutvust Joakimiga, kellegi kõhna, helevalge noormehega, kel lapselik naeratus huulil ja mingisugune äraseletatud pilk silmis. Tema juhatas Indreku neile allikaile, kust tema ise ammutas oma kõikumatu veendumuse, et tema ja ta seltsimehed kuuluvad inimsoo valitute hulka, kelle päralt peab olema tulevik...