19. sept 2012

sex and shopping novel

Miire ärkas peale kuuma ööd kusagil kuhjatud ruumis uhuiuues laias voodis, lasi ruttu mõttes läbi oma eelneva õhtu sündmustiku Vanalinna baaride teljel: Loconda-Toonik-valli-?- kusagil oli ta kohanud sümpaatset kolmepäevase habemega rohesilmset meesterahvast. Too mees oli umbes 38 aastane, kandis õhukest kootud pruuni mütsi ja rohekat bleiserjakki ning naeratas armsalt. Miirele meenus, et mees oli mingi transpodrditööline -ahjaa sellepärast ta siin üüratus daablbeedis lebabki, see oli mingi Narva mnt äärse mööblilao pooltühi ruum märkas Miire kiirustades riietudes. Tsiises. Meenus, et Kairit pidi temaga ju täna tulema köögimööblit arutama ja riiulit valima. Kuna Miirel oli elus raha veel vähem kui normaalseid mehi, käib ta pahatihti taaskasutusäris UK. Aga teda ajab see närvi: miks need nkts krdi tatikad peavad ilusale peegelkapile oma nätsukleepse kleepima?! 30ndates sõbranjed kohtusid Hobujaama trammipetuses, Miirel oli eelmisest õhtust beeš seemisnahkjakk, kuldsete õmblusega kontsad, tume pooldepõleve kunstnahkseelik, leggingsid jäid lattu. Kairit tuli Lasnamäe bussipeatuse poolt oma Priisle turult saadud läikiv-punases mantlis, mis sobis imeliselt tema ronkmustade värseklt õlitatud juustega: Tsiii, kui üleslöönud end tränapoe tarvis kiljus Kairit mõttes, moodustades kuuldava Tsii-au tervituseks. Miirel oli liiga väsinud, et südant puistama hakata, ah eks nad jõua seda rekameheromaani ka hiljem läbilatetada. Nad sõitsid trammiga Pärnu mnt-le ning jooksid korra Humanast läbi, poolehinna päev ikkagi: Kairit proovis üht paari leopardimustriga teksaseid jalga, napilt kitsaks jäid kahjuks. Miire mõtles pigem kõrvalmajas asuvele pirukapoele, kõht korises täiega ja tüdimusväsimus oli käegakatsutav. Dõunatsid käes Õnnepalee-ees jalutades nägid nad helerohelistest kleitides pisikesi pruutneitsisi, mõlemad ahhetasid, kuni lummuse lõhkus Tommi grilli poolt lähenev kiilas pilkupüüdev peeglklaasides mees. Tema soldiidse pintsaku alt kumav `08 aasta newrave T-särk reetis, selle et too kindlasti pulmakülaliste hulgast pole. Taaskasutuse poe uksel oli silt, et mööbel ja tehnika täna 50 prossa ale. yes. Poes olid kaks tuhmides põlvini jopedes noorukit, kõvahäälselt vaidlesid nad kirevate pilvilõhkuvate linnatuledega kaunistatud raamatu üle. Hallipäisem nooretst vaatas kõhklevalt läbi oma valgete prillide puhastamata klaaside romaani öö New Yorgis ja teine, klassikalisema raami ja pisut korralikuma jopega, laitis romaani maha väites, et tegu on pornoraamatuga. Noorte kõrvale sigines tundmatu hästisäilinud vanem mees samavärvi aga õhemas jopes, kes vaatas intensiivselt läbi kirjandusklassikat. Miirele meenus eilse leiu rohekas bleiser, Kairitile valetan, et tüübil oli helehall (kasvõi keskturu-) armaani. Kairitil oli stiilne mees olemas, Dimitri, keda ta eelmine sügis hoovipeal prügiämbrit viies oli kohanud. Dimitri elas Kairitist vaid paar paraadnat edasi, ta oli nooruke, alles 21, õppis küünetehnikuks ning töötas pühapäeviti matroškakostüümis Lasnamäe uue kiriku taguses saslõkibaaris sissekutsujana,vahel jagas kirikukülastejatele barankasi. (draft-found katsetus - kunagi 2011 kirjutatud)

22. märts 2012

käisin kontserdil (kahe nädala pärast)

"astusin sisse vanasse eesti gaasi hoonesse, tulevad meelde 90ndate reivid, kus ma kunagi ei käinud. nii ühest saalist tuleb tilulilu ja teisest nüri tümps"
"samas tabab terav noot c.o.j.h.g. laiv ettekaandes täiesti uusi helitajusid, ei olegi ainult presettidel mängimine, mis kipub post-dubstepile karuteenet tegema"
"samas rza toob endisesse kultuuripealinn​a tõelise kultuurimega moskva tulevikusaunde oma tehnisistlike technost ja post-dubstepist mõjutatud, kuid samas hoopiski olles megamonopolist New Yorgist pärit hiphopi otsene järglane, kuigi juba lapselapse staatuses oleva beatsidega, ärritades sellega nii meie lasnamäelt kohale tulnud hõimuvellesid kui ka põhja-tallinast pärit hiphoppareid. samas alles eile post-dubsteppi kuulanud linnanoored on juba esimeste minutitega uutele radadele pööratud, samas ka silmad ida poole suunates. jääb ainult aja küsimus, kas nende pilk peatub moskva kohal või vaatab ka kaugemale. seda näitab aeg"
"bassist läbistatud torsot taltsutades lähen teise ruumi, kus võib noorte ja vanade stiljaagide palgeilt lugeda nende tiinet ootusärevust. viimane dj püüab veel miksida viimast oma posthauss ja funky setist, kuid tegelikult ootame midagi muud. sest tulemas on ilmutus. rauli nime teab iga laps, kuid ajukja ruumi saabumine tarretab mikrosekundiks meie kõik lihased, tema sammud on justkui intro tema lofist ja klassikalisest detroiti deep hausist tiivustatud loomingule. ja siis see tuleb, tema imesämpleris hakkavad helisema vana rootsi kiriku elektriorelil ise salvestatud käigud, samas teise nupu alt nii moodsad samas klassikalised trummid, mis ei ole perfektsed ehk mõne kuivetunud trummari meelest, kuid raul teab, mis ta teeb, ta on ju käes hoidnud trummipulki"
"kuid me ei olnud valmis selleks, mis nüüd juhtus, lavale astus scott walkeri zombi kehastus mrt aavi ja kui ta võttis mikrofoni kätte, kukkus mul pastakas maha"
"ma kinnitan, see oli enneolematu"
"ma lähen välja suitsu tegema ja mõtlen neile kõigile õnnetuile, kes naabermaja - linnahalli - katuselt end vabasurma on lennutanud. te oleks võinud ju vähemalt selle õhtu ära oodata ja päriast kultuurikatlas toimunud Trallinn Music Week shocase'i alles oma elu lõptanud. midagi paremat tõesti pole enam võimalik kogeda"

17. veebr 2012

retrokohvikus osa 1

yana cask astub DJ juurde ja kummardub plaadimängijate kohale:
"Khule, khaš šoovilugu võib khüšida? Ma tean küll, et ei tohi. Aga äkki šul on...? Šeda noh... Thule..."
"Thulelohe, jah, kohe mängin, järgmine mul ongi siin näe Röövel Ööbik"
"Ei ei, mitte šeda. Thule khui leebe thuul!"
"Aaa, okei saab küll"
(Cue in the panpipes)

http://muusika24.ee/Klassika/item/2926